Uue elu algus. Jõõpre pagulased.

Mis sai Jõõpre surnuaia lähedal sõitvast autost hoolimatu(te) inimes(t)e poolt välja visatud kassilastest edasi?! Ravime, kuis jaksame ja otsime neile tervenemise järgset armastavat pere ja kodu. Ühist kodu!

Aga kassilaste Uue Elu algus on just täpselt selline järjestike uskumatute õnnelike juhtumiste jada…..

Õnnelik juhus nr.1.

Et sel intsidendil oli õnneks pealtnägija, kel omakorda oli kassiarmastajast sõber, kelle läbi jõudis teade juhtunust kiiresti FB-s Kassisõprde kommuunis hädakutsungina avalikkuse ette ning järgmisel päeval käis mitu inimest loomakesi otsimas. Ka pealtnägija, kes need loomakesed põllult ka üles leidis ja kinni püüdis. Kahjuks ei olnud tal võimalik kassidele ajutistki kodu pakkuda. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja ma olin valmis kassilastele ajutist kodu pakkuma 10-ks päevaks, minu järjekordse seljakotitripi alguseni. Siis ei teadnud ma, et minu juurde saabub erivajadusega loom.

Kolmapäeva õhtuks oli koondnimega Pagulaslaager meil avatud ja sisustatud Pagulase (must) ja Poolpagulase (must-valge) saabumiseks.

Pagulaste transpordipuur ei olnud veel tooja autost väljas, kui ma läbi võre nägin, et P-ga pole kõik korras. Tema alahuul oli imelik, pisut avatud ja läikis. Kindasti mitte terve.Viisin loomad laagrisse ja eemaldasin võre. Eelnevalt olin röövinud meie kassipreili Mia vee-ja krõbinakausi, leiutanud pissikasti ja lõiganud avaustega pappkarpe peidupaikadeks.

Sooliseks määratlemiseks puuduvad mul teadmised, sestap ei saa ma neile iseloomalikumat nime külge kleepida. Meil oli nüüd P &PP. Tegelikult P+PP.

Tere tulemast Uude Ellu, pagulased Jõõprest!

Tere tulemast Uude Ellu, pagulased Jõõprest!

Ettevaatlikult uurisin P lõuga, aga ta ei avanud suukest ja rapsis nii hoolega, et ma ei hakanud teda kiusama/traumeerima ja lasin tal minna. Jaganud muret Kassisõpradega, sain kohe Pärnust süstlaid ja glükoosi, et selle ja veega loomakest turgutada, juhuks, kui ta ise süüa ei saa. Kuna kliinikud olid juba kinni, jäi proffide poolne üle-ala-ja-läbivaatus järgmisesse päeva.

Hüljatud ja  valudes - väike vana inimene.

Hüljatud ja valudes – väike vana inimene.

Võib-olla minu kogenematusest süstlast toita, võibolla kasslapse vintsutustest tingituna ei olnud mu tegevus väga edukas. Suureks rõõmuks tundus aga, et P saab hakkama ettekantud pehme konservtoidu söömisega. Segasin seda igakspetteks veega, et ta kindlasti ka vett saaks ja toit libedamalt alla läheks.Rohkem ma sel päeval teha ega teada ei saanud.

Hommik algas sellega, et helistasin Pärnu kodutute loomade varjupaika ning uurisin edasise võimaliku/vajaliku tegevusplaani kohta. Sain valgustatud, et kuni ma Jõõpre valla poolt esitatud avaldust sealt leitud loomade kohta ei saa/too, nemad nende kassidega mind kuidagi aidata ei saa. Küll said nad anda parima soovituse kohaliku kliiniku valiku osas – enim erijuhtumeid on nemad lahendanud Pärnu Väikeloomakliiniku spetside abiga. See oli mu kodust küll kaugeim olemasolevatest, et Pärnu suuruse juures ei olnud see mingi küsimus. Võtsin kõne ja sain aja õhtuks.

Esimene hommik ...

Esimene hommik …

... kokku kasvanud ....

… kokku kasvanud ….

... ja nii  jääbki.

… ja nii jääbki.

Õnnelik juhus nr.2.

Kokkulepitud ajaks kliinikusse jõudes ei olnud tunnid veel alanud. Valves olnud noor arst regas ja hindas meid ära ning läks pilves ilmel ortopeedi otsima. Läbi klaasuste nägin kahte meest kassikest uurimas ja arupidamas. Ma ei suutnud teadmatuses olla ja sisenesin nende tööruumi. Järgnev info oli märksa hullem, kui  ma halvimas unenäos karta oskasin.

Tegemist on rohkem, kui nädal vana tuvastamatu põhjuse tagajärjel tekkinud traumaga, mille järgselt puudub kassil külgmisi lõualuid kooshoidev esiosa. Nendesamade külgmiste luude vaheline pehme luu ja kude on kärbunud ja mädaneb, on põletikus; esihambad ripuvad osaliselt allesoleva igeme küljes, kuna nad ei kinnitu lõualuusse, siis on nad erisuundades… Sel hetkel ei suutnud ma pisaratest hoiduda, kõik see tundus süütu loomalapse jaoks liiga kohutav kannatuste jada.

Ortopeed, aastaid loomi ravinud ja ilmselt väga paljutki kogenud dr. Lasn, väljendas oma ratsionaalset arvamust edasiste võimaluste osas:

1) narkoos ja lõualuude vahelise ala puhastus kärbunud ja/või põletikulisest mädasest koest, olemasolevate luude vahele ühendav traat. Nädal antibiootikume ja uus visiit, mil selgub kas külgmiste luude vahele loodusseaduste vastaselt on hakanud kasvama uus terve kude või suure tõenäosusega ei hakaud.

  • Kui hakkab, on lõualuu ja kass päästetud
  • Kui ei hakka, tuleb lõug ampulteerida, ent mis kassielu see siis enam on / eutanaasia

2) eutanaasia kohe ja praegu – päästmaks kassilapse õndsatele taevastele jahimaadele

Ma pole mitte kunagi pidanud vastuvõtma sellelaadset otsust ja ma ei suutnud valida kiiret lõppmängu. Ma tahtsin anda sellele kassilapsele võimaluse ja Kassisõprade teadmiste toel koos järgneva nädala võidelda Pagulase elu eest. Andsin oma valikust dpktorile teada ja kassike võeti KOHE lauale. Hiljem selgus, et dr.Lasn on sel alal üks kahest parimast valikust terves Eestis. Ehk Pagulane sai parima võimaliku spetsialisti käe alla!

Kell 19 läksin oma õlule võetud vastutusnutsakale kliinikusse järele, soetasin kvaliteetse kassiliiva (sest pagulased ei võtnud puidugraanuleid pissikastis omaks), sain kaasa 8-ks päevaks antibiotsi-kuuri (elu esimeseks süstimiseks) ning me sõitsime liikumatult lebava P-ga koju. Mis seal salati ma ulgusin terve tee ja õhtu, palun kergemat karistust, sõbrad, kellega ma ei suutnud tol õhtul telefonis v silmastsilma rääkida.Õigus ilusale elule.

Pagulaslaagris tuli kodus laiemale territooriumile jalutama lubatud Poolpagulane (et ta kaaslase äraolekul end üksi ei tunneks) kohe liikumatut P-d lakkuma, kallistama ning võttis ta siis kaissu ja uinus sealsamas.

Me oleme Üks.

Me oleme Üks.

Õnnelik juhus nr.3.

Veel samal õhtul võeti minuga ühendust, tõeliseks kassihaldjaks osutunud Kristine Tallinnast, on ravinud omadel meetoditel terveks täiesti lootusetuid tänavakasse, kelle osas kliinikud on juba allaandnud, kui ravile allumatud loomad.

Vapper Poiss

Vapper Poiss

Suurima hoole ja hoolimisega on Kristine mind valgustanud alternatiivravi võimaluste osas, enamgi veel, reedel sain Tallinnast Väikeloomade kiirabist naise poolt omadest varudest kokkupandud kotikese ravimite ja süstaldega. Hilisõhtul sain totaalse puust ja punasega instruktaaži kuidas, mis mahus, millal ja mida süstida, musile määrida või sisse joota. Esialgu oli minu jaoks puder ja kapsad, aga peale esimest ringi on asi lihtsam.

Täna saab Pagulane maksimaalset abi, mis võimalik – iga päev 3 süsti nelja erineva ravimiga, 1 suukaudu manustatav ravim luukudede arkutasandil kasvatamiseks ja siis vet.traumageeli mitu korda päevas suule ja suhu.

Praeguseks on Pagulase opilaual käigust möödas 3 ööpäeva ja ta on paljude kaasaelajate suureks rõõmus virk ja kraps, sööb usinalt ja käib hoolsasti pissikastis. Lubab enda rinnaesist ja suud puhastada nii oma elurõõmsal kaaslasel lakkudes, kui minul paberiga pühkides. Nurr tuleb ja maadlustrennid PP-ga toimuvad regulaarselt.

YLL_1114 YLL_1141 YLL_1144 YLL_1149 YLL_1222 YLL_1232 YLL_1260 YLL_1289 YLL_1294 IMAG0828

Aitäh Katrele, kes ühendust võttis ja tahab kinkida Pagulastele ussirohud.

Aitäh kõikdiele Kassisõpradele ja muidu sõpradele toetuse ja hoolimise eest, teiega koos on kõik võimalik.

Palun KÕIGIL KÕIGIL hoida pöidlad sõlmes ja saata Universumisse siirad Nöpsiku tervenemissoovid, et meil oleks reedel kliinikust ainult head uudised!!!

Kui kellegil on tahtmist terveks ravitud P+PP-le päris oma kodu pakkuda, siis loovutatud saavad nad ainult paarina. Ja minupoolne toetus nendele kiisudele saab olema elukestev, luban omalpoolt igakuist püsitoetust.

Kahjuks meie kassipreili Mia seni pagulastega territooriumi jagamises kompromisse ei tee.

Advertisements

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Loomad, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 Responses to Uue elu algus. Jõõpre pagulased.

  1. tiigerviiger ütles:

    Kõik need uued head inimesed väikeste pagulaste konarlikul eluteel ei ole saanud ju juhtuda põhjuseta.
    Ka minu head soovid ja mõtted on väikese patsiendiga. Ta lihtsalt peab terveks saama!

  2. The Driimer ütles:

    Lugu ilmub kohalikus maakonnalehes Pärnu Postimees 9. või 10.juulil.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s