Mis inimesed need on?! Lood elust enesest 3.osa

3. lugu. Mina olengi maailm-mentaliteetikud.

Järgmine stseen leidis aset kahe eelmise ekstsessi vahepeal juulis ühes Pärnu Statoilis. Taas üks nendest jaamadest, kes oma asukoha tõttu on oma põhifunktsioonidelt üleläinud rohkem toitlustusasutuseks ning kus tanklana eksisteerimine on justkui kõrvalbisness.

Peale jaama renoveerimist on kauplus tehtud söögitarbijale veelgi atraktiivsemaks ja mugavamaks. Suurepärane, sest ainult tankimisvajadusega inimestele on ju siin ka mõeldud – neile on automaattankurid: tangid ja lahkud sujuvalt sooritades makse plastikuga. Enamasti see nii ka töötab ja inimesed saavad automaatide paigaldamisest ning kasutamise mõttest aru. Sedapuhku oli kellegil arusaam Mina olen maailm.

Mul oli siiralt kiire ja kütust prognoositavalt ei piisanud, et järgmine sõit sooritada. Keerasin sessinasesse tanklasse, võtsin koha sisse automaadist tankiva BMW taga. Noormees ja neiu, kes auto ümber askeldasid, olid lõpetamas tankimist ning ma lootsin, et peale võimaliku vajaliku kviitungi printimist, nad lahkuvad. No vähemasti olemas olevasse parklasse.

Läks teisiti. Noorpaar viskas pilgu mu autole, vaatas üksteisele otsa, võtsid rahulikult autost naise käekoti, lukustasid uksed ning siirdus aeglasel käigul kauplusesse. Võib-olla oli ülbuse põhjuseks minu kasutuses oleva masina Läti numbrimärk – mis see ikka teeb või ütleb?!

Mida iganes. Hmm, mulle jäi selgelt tahtlik käitumine arusaamatuks. Selline arrogantsus! Minu auto ja minu maailm?

Järgnesin neile jaama saamaks selgust, mis oli inimeste siht. Seal nad seisid – vorstileti ees valimas kabanosse. Fakt, et sellisel juhul mõtlev inimene eelnevalt …

1.  …sooritab auto jootmise tavatankurist (nagunii lähed poodi)

2. …tangib automaadis ja vabastab järgmisele koha, enne kui siirdub poodlema/tualetlema

Oeh. Pöördusin viisakalt noorte poole ja palusin võimalust pääseda tankima ootamata, kuni nad shoppavad. Plika nähvas: “Ma tahan süüa ka!”

Küsisin: “Kas see söök jookseb kuhugile ära seni, kuni te minutiga auto teisaldate?”

Ma olen tolerantne inimene. Üldjuhul. Ma oleksin arusaanud sinnamaani, kuni emba-kumba neist oleks tualetti tõtanud. Ent sinna neil kiiret ei olnud. Mu kannatliku selgituse peale, et kiirustan ja lootsin automaattankla operatiivsuse peale saatis kutt ilma ühegi kommentaarita naise autot parklasse viima. Tänasin.

Teel autodeni sain naispoolelt põhjalikult kuulda, kuidas pole kellegi asi, kui kaua nad seal pargivad! Tõesti… ei ole? Isiklik parkla? Suurema – pikema – ilusama eesõigused? Aga nii lihtsalt ei ole viisakas, püüdsin asja sisuni jõuda.

Ma pole kindel, et see naisolevus aru sai, miks teisiti võiks proovida ellu suhtuda. Eks karma tuleb ükskord tema juurde ja laseb tal mõnes analoogses situatsioonis mõnnata. Usutavasti kiiremini, kui ta arvatagi oskab … Universum näeb ja kuuleb kõik.

Karma

Karma

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Eesti. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s