*me

Mul`hakkab lõpuks kohale jõudma.

Täna saab täpselt nädal sellest, kui Juunior asus Eesti Kaitseväes aega teenima. Ja ehkki talle jagus seal saapapaar, mis number väiksem tegelikkusest, on mees eluga rahul. Ei jää mulgi muud üle, kui oma eluga jätkuvalt rahul olla. Kui seni litutasin mina mööda ilma ja Juunior kaitses kodu, siis nüüd on vastupidi – võtan üle Gazzi-valve. Vahest pean muidugi Naabri-valvet ka paluma, püsimatu nagu ma olen. Aga ma püüan jääda paiksemaks. Elu näitab, kas see ka õnnestuda võiks…

Elamine läks mu jaoks 2 korda suuremaks ja külmiku sisu üle ei murra ma juba mitu aega oma pead. Kui siis vaid Gazzi toiduriiuli sisukuse üle. Viimased neli kuud on olnud uskumatult huvitav ja ootamatult muretu aasta! Ehh Odessa.

Homme töövestlusele ja võibolla üks artiklipoeg kohalikus kobrulehes. Aga võib-olla ka mitte 🙂