Miks kergliiklustee ei ole ratturile (alati) lahendus. [2.osa]

Või siis kõnnitee.

Ma ei osanud arvata, et sellel teemal niipea, kui üldse, veel sõna võtan. Võta näpust. Seekord on fookuses lapsevankrite/kärudega noored emad.

Eile, teel rattaga Tervisesse ujuma (ei, ära saa valesti aru, mitte ratast ujutama), sammusid Pärnus Rannahotelli ees sirgel ja ülihea nähtavusega kõńniteel mulle vastu 3 emmet, kõik vankritega varustatud. Aeglustasin sõidukiirust, et neil oleks aega ümberreastuda, sest terve tee oli neid täpselt servast servani täis. Mida ei juhtunud, oli ümberreastumine. Selle peale, et ma kõnniteelt ei lahkunud, vaid tasa ja targu nende suunas veeresin ning ning minu poolt vaadates parempoolse ema eest teelt välja ei sõitnud, sain eestikeelsete sajatuste osaliseks.

Teine, veidi varasem noorte emmede näide juhtus Pärnu Kesklinna sillal, kus 2 vankrit vaevu kõrvuti mahuvad ja need 2 näisid arvavat, et silla kitsal kõnniteel vastuliikuv jalgratas peab üle sillakäsipuu jõkke hüppama, sest kumbki neist ei osanud arvutada, et 2 vankrit ja ratas ei mahu kõrvuti sinna, kuhu mahub ainult a) 2 vankrit b) vanker + jalgratas. Keegi oli üle, aga see keegi ei olnud kindlasti kumbki neist vankrilükkajatest. Taaskord sain needuse osaliseks.

Ma palun teadjatelt teavet (värsketelt emadelt näiteks), ma ise ei mäleta, kas sünnitusjärgselt on ajutegevus teatud ajaks paralüseeritud või on see mingi muu (loodetavasti ajutine) vigastus? Kas nende silmad avanevad ainult peale mõnd kokkupõrget või on kergemaid lahendusi?

ps. ma pole kallutatud, ent minu ebameeldivad intsidendid kõnni- ja kergliiklusteedel on seotud millegipärast ainult vastutulevate naissoo esindajatega.

nb: pilt on illustreeriv

nb: pilt on illustreeriv

Advertisements

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Hobid, Tervis ja heaolu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to Miks kergliiklustee ei ole ratturile (alati) lahendus. [2.osa]

  1. Kaur ütles:

    Sellel ajutegevuse teemal on kõvasti uurimistööd tehtud ja vastus on “võib-olla”. Emadus mõjub kindlasti tajule, ja võib-olla ka mõtlemisvõimele.

    http://www.mayoclinic.com/health/baby-brain/AN02110
    Researchers began studying the theory of baby brain because women frequently report cognitive changes, particularly forgetfulness, during pregnancy and shortly after becoming mothers. Studies examining the relationship between pregnancy or the early stages of motherhood and changes in a woman’s ability to think, however, have produced conflicting results.

  2. Ain Tohvri ütles:

    Küsimus on rattakultuuris. Kui inimesed ei tea, kuidas käituda, siis nii see asi on. Olen ise praktiliselt igapäevane rattur Kesk-Euroopas ja väga tihti öeldakse teravalt kui keegi ei näita suunda, rääkimata rattateel kakerdamisest. Rattatee ei ole lapsevankritele, sest kiirused on suured ja selline kakerdamine on ohtlik. Nende küsimustega ja teavitustööga peaks ka Eestis tegelema (ratta)politsei.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s