Paberleid sügavast suvest.

24.07.13 pärast Sibul ja Vaikmaa 110 kontserti Padisel sai Peraküla öös kajava sirina saatel paberile järgmised jutud:

Mitte midagi ei ole. Ei ole tähti. Ei ole Kuud.

Pole elavaid ega elutuid. Ühed ON:

hoomamatu hulk saekaatrimehi,

kelle metallselt sädelevad saed sajad

kõrvakuulmete kulglas kajavad.

Hullutavalt kõlab öös see naerev saag,

mille takti lööb heintes joobes ritsikapaar.

***************************************************************************

Täna jälle. Aasta aastalt mu teele komistub üks iidne paik. Padise. Sibulat söön siin teist korda, viis aastat sai vahe. Ent mulje söövitas kuklasse hoop-hoobina uusvana Mahavok. Vaikmaa on sama, stiil on sama. Ajad on muud, nõnda ka paik.

Jääb mõistatuseks, mil moel kuulajad suudavad 3 tundi istuda musa taktis, mis kisendab kaasa Elama; kus tardunud asend puupingil ei rahulda tunnet – emotsiooni. Niheled, niheled … ikka´i taltu su meel. Leiad koha seitsmesaja-aasta taguse munkade poolt laotud aknaorvas, kus kaasa õõtsuda on õhku ja ruumi, et imbuda müüridelt peegelduvasse rütmi.

Mis vahet sel on, mida nad mõtlevad…

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Eesti, Meelelahutus, Minu mõttelend, Muusika. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s