Selle nädala kaks esimest päeva kätkesid eneses nii-kole-erinevaid emotsioone ja ootamatuseid, milliseid rohenäpp pühapäeval ei osanud uneski ettekujutleda. Teisipäeva õhtusse jäi enne Miks? postitusega seotud otsatut kurbust /veripunane mälestusroos elab oma elu desktopil/ õdus kiirustamata õhtusöök ingelliku sõbra, veini ja südamelt ära rääkimistega ühes kohas – Aidas.

Südameile oli kogunenud nii mõndagi – silmeist kirjuks võtvat ja kõrvuile ootamatut -maailma eest varjule hoiduvat. Ja jagatud rõõm ja mure on teadagi millised. Mitme millised. Veinised, pannkoogised, jalutuskäigulised…

Kohtumise moraal: pühenda end südamete tühjendamisele tihemini… või voltimisele: esiteks voldid lahti ja seejärel, pärast üle-ja läbivaatust ning põhjalikku tuulutamist – voldid rahunenuna kokku tagasi. “Tervisekontroll” teostatud – valmis uuteks katsumusteks.

Aitäh, K. olemasolemise eest, oled hea, tea seda! Ükskord me indoneesiastume niikuinii…