Sa tead üht kena noort elurõõmsat noorpaari, kes õitsevad päevast päeva. Kes austavad üksteist ja ümbritsevat. Kes on avatud ja sädelevad erinevalt paljudest kaasmaalastest. Kel on pisipoeg ja imekena tütar.

Ühel õhtul nagu täna, sa märkad näoraamatus mehe seinal postitust. Teist. Ja kolmandatki… Kaastundeavaldused abikaasa kaotuse puhul – siit meie seast igaveseks lahkunud – kolmanda lapse ilmale toomisele järgnenud komplikatsioonide tagajärjel.

Ja sa nutad, kuni sulle juhtunu kohale jõuab. See jõuab mürinal, pole kahtlustki. Sa nutad uuesti, sest  sa mõistad võika tõsidusega, kui habras on eluniit ja tähtsusetu taust ning olud. Ja sa nutad veel, mõeldes, milliste murede üle sa igapäevaselt oma pead murrad ja mis põhjustel elu hallides toonides näed. Sa …

Sa tahad jääjale öelda sõnu südamest, kuid sa ei oska äkki lausetki kokkupanna, ridadest rääkimata, adudes oma sõnade väärtusetust. Ja sa SAAD ARU, et elu väärib elamist igal üksikul hetkel iga päev. Ära ohverda tükikesti oma elust asjatult.

Puhka rahus,  Preeti!