Kevad.

Kui ma neljapäeva viimastel tundidel kodu suunas veeresin, oli tegemist. Konnaslaalom. Soe ja udumärg asfalt oli kahepaiksed teele meelitanud nagu Copacabana rand Rios kahejalgseid. Niisiis, ettevaatust teel – lähinädalal on konnade ränne totaalne, loodus kutsub. Aijaaa, udus uitas ka üksik mäger, kel polnud kiiret autotulede vihust põgenemisega, hea, et mul udutamise tõttu kiirus väike oli.

Turvalist koju jõudmist KÕIKIDELE osapooltele.

Turvalist koju jõudmist KÕIKIDELE osapooltele. Pilt interneedusest.

Udu ise oli samuti erakordne, see otseses mõttes tormas ringi, voolas ja voogas üle tee, etapiti, nii äkki, kui ta ilmus, samal moel ka lõppes, õigemini katkes, et 50 või 100 meetrit hiljem taas end üle tee rullida. Olgu mainitud, et tee äärne maastik ja looduskooslus oli konstantne. Paaril korral oli nähtavus 0 ja mul on heameel, et selles udulaamas mõnd põderit ei … lonkinud.

Uussõna sündis: lumi läinud, konnad taga!

* pühapäev kuulub Luitejooksule

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Loomad, Tervis ja heaolu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s