Kanad rulluvad lõunasse. Suveks me lendame ikka põhja suunas.

31.03.-01.04. Prantsusmaa-Itaalia-Šveits-Liechtenstein-Šveits-Tšehhi-Poola-Leedu-Läti-Eesti

Kerime aega väheke tagasi: kellad said keeratud, varajane alarma õnnestus – kella seitsmeks on üks meist juba pestud-ja-kammitud. Viimistlev pakkimine käis silmade avanemisprotsessiga paralleelselt. Peremeest ja tema eile õhtul Jack Daniels´ga maandunud sõpra me äratada ei söendanudki, nende tegus laupäev lõppes ju vaid tund-paar enne meie lahkumist.

kodu

Meie lilleaed!

Sips-sips kiire snäkk ja kohv, hüvastijätu kiri kutsega vastukülaskäigule elutoa pidusele päevi- ja elunäinud lauale ning loeme lõppenuks külalislahke peremehe lahtiste ustega kodu vallutusretke. Alles see oli, kui ma siit kolmanda (+ 0 korrus) korruse rõdult esimese pilgu ümbruskonnaga tutvuma lasksin ja täiel rinnal kopsud õhku täis imesin…. Murphy seadustele igati vastavalt on ilm pühapäevaselt lihtsalt võr-ra-tu – läbipaistev taevas ja majakatuste vahelt märgutav päike. Soe!

Seame end (suhteliselt) tühjale tänavale pampude otsa ootele. Südantsoojendav on jälgida, kuidas pühapäeva hommikul kell 8 inimesed pagaritöökotta tõttavad ja siis paari värske, krõbeda koorikuga, baquetti ja värske ajalehega koju kohvile naasevad. Teine väljajoonistuv grupp inimesi teeb jaga trenni, velo seljas pedaalides. Paarikaupa ja üksinda, hõreda liiklusega aeg on paslik otstarbekalt ära kasutada!

Ja ongi aeg pakid vööri panna. Mahume ära ja tegelikult on veel ruumi … shopata?! 😀

Noka keerame Milaano peale ja naudime viimaseid vaateid Vahemere rannikule, kui vasakut poordi ilmestavad /esimesed/ üksikud lumised mäetipud. Tänase päeva nael ja lummus peab meid tabama Šveitsis, mille me saabudes vallutasime öösel läbides (ebaõnnestunud majutuse leidmine) ning  kõigil naiskadel oli vankumatu soov nautida tingimata ka päevaseid panoraame. Ilm tõotas hingematvaid postkaardi väärilisi vaateid. Eks näis, seniks silmad loojusid …alps

Jaaa, me läbisime Šveits parimal võimalikul moel –  päike nillis Alpe täiest jõust, taevas oli sinisemast 3 x sinisem – mine võta kinni, oli see hõredast õhust või lukustunud kõrvadest tingitud hallutsinatsioon – ja tipud kirkalt kriitkiiskavvalged. Khmmm… üks võrratum vaade, kui teine, ahhetuse suund sõltus mäeküljel lookleva tee viraažide kulgemisest.

Stop. Peatus teeäärses turistilõksus, kus resto-tankla-poed. Kohustuslikud ostud – magnet, kruus ja kohalik juust. Ulmetehnika kohas, kus kunn jala käib!

Seejärel Vaduz – Lichtenstein, meie rullumistuuri viimane katsutav – üheteistkümnes – riik. Et on pühapäev ja suur püha takkapihta, on kõik siin linnas suletud. Või noh peaaegu kõik. Suveniiripoed ja mõned söögikohad on õnneks avatud ja Tallinna poole postitub kolmas postkaart, siinkohal tervitan adressaati Uus-Sadamas! Mäenõlval kõrgub Vaduzi loss. Linn asub Reini jõe kaldal 455 m kõrgusel, elanikke pisut üle … 5300! Ja pindala vaevaline 17 m2.

Licht

Linnatänavaid kaunistavad mõningad kunstitaiesed ja lühikest kasvu turist-asiaadid. Ilmselt on neid siin tihti, kuna poekeste reklaamplakatitel on näha ka hieroglüüfe! Midagi sellist ei märganud ma eelnevates riikides. Väike riik ja vajutab eneseturunduseks kõikvõimalikke nuppe, nutikas igatahes. On külm ja me oleme pilves, no more sun. Kus mu kindad on?licto

Üldse, pärast Šveitsi me rohkem päikest ei näe. Saksa ja eriti Poola on nädalaga kaela saanud sellise lumekoguse, et isegi tuletõrjeautodele on sahad ette rakendatud ja inimesed tegelevad oma hoovides lumelükkamisega. Öö möödub maanteel, koju!!! Ühel remonditaval ristmikul kaotame orientatsiooni, kõik olemas olevad teetähised ja viidad on kas uppunud lumme või on need musta teibiga ristitatud… keerleme sel hiidviaduktilt edasipääsemislootusega Katowice suunal, enam kui tund… lumme mattunud on rajad ja teed, ojad ja veed… ja labürindis viivad kõik teed … ei, mitte Rooma, samasse kohta viivad! Aga kell 3 ei maga veel iga poolakas, mõni on nõus isegi hääletamise peale peatuma ja teed juhatama.

Hommik. Leedus on lumi lisandumata ja Lätis paistab ka musta põldu.

Kanade lõunas käigu finaal päädis piduliku sööminguga Häädemeeste tanklas, seljataha oli jäänud 8 ulmelist päeva, ligi 5 800 km (sõidukulu per nägu 200 eur), 11 riiki, 2 ööbimist teel (kulu per nägu 44 eur), 1 autos ja 4 Thibault kodus. Mind ootas kodus ees puhkus puhkusest puhkamiseks. 600 pilti ja mustand viimaste päevade kirjega… seekord ma panen ju kõik paberile, eks 😀

No mis sa hing veel tahta oskad!  Kui siis ehk järgmisele reisile võiks mõtlema hakata…. ja uued kingakesed ootavad kuivemat ilma!

Aga teiega jagan meelsasti kannatliku meele ja lugemisviitsimise eest selle aasta moetrendi:

skeeri

Mood

Advertisements

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Meelelahutus, Prantsusmaa, Reis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to Kanad rulluvad lõunasse. Suveks me lendame ikka põhja suunas.

  1. Arvo ütles:

    Olgu siis kiidet’ kesiganes, et sul juhipaprid maha jäivad.

  2. Arvo ütles:

    … kirjutasid mu just sinnani, kus ma vasemale ja siis veel vasemale ja siis veel paremale ning nõksa vasemale keerates korraks oma taresse saan suunduda… Nii om hää!!!

  3. The Driimer ütles:

    Ikka serviti, ikka serviti!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s