Kodu.

Laia ilma on ikka ja alati põnev ning ahvatlev oma silmaga avastada, maitsta, tunnetada, olla vaimustunud või pisut pettunud. Ma ei küllastu sellest tõenäoliselt iial.

Ent naastes oma õuel ninnu päikese poole  – kõrvudes sidinad, vidinad, trillerdused ja  oma uulitsa suleliste kraaksatused – on toredam veel. Äratundmine.

Haruldaselt hea on reisilt naastes joonelt tööle mitte naasta – vaikelu terrassil raamatu, päikese ja lumega. Kohale jõudmine. Rõõm ja rahulolu. Settimised.

Alati aktuaalne ja rahulolematust tekitav ilm, sellest pole meil pääsu, leppigem oludega – on hullemaid laiuskraade ja vööndeid. Küll see murul paterdamise aeg ka ühel päeval meile maandub, Jaanipäevaks ikka.

Ja hullumeelsed ajad tööl, vabandust aga täna pole seda kõike minu jaoks olemas. Mitte veel kullakesed.

Seniks teile tagasihoidlik aas-käoking Cannes´t…

aas.käoking

 

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Lihtne nagu liblika lend. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s