Kanad rulluvad lõunasse 4. päev.

28.03.2013  Väljasõit Kuldse palmioksa linna.

Ei ole võimaluse poegagi, et sa oled siinkandis ja ei külasta mõningaid linnasid. Nagu Cannes. Pean kurvastusega nentima, et ilm läks meil käest ikka väga ära – vihma sadas vahelduva eduga terve päeva. Ei ole ma osav tinistaja, ei ole. Kohalikud teadsid rääkida, et nii on see kestnud juba 3 nädalat. Aga homme on parem päev tulekul.

Niisis Cannes.

Alustuseks põiklesin sisse InterContinentali hotelli – midagi sellist nagu Home alone´s külastas Macaulay Culkin, kui vanemad (filmis) ära kaotas ja penthousis mõnusalt aega veetis, lihtsalt selleks et linnakaart hankida. Ütleme nii, et hoone sisemus lõhnas raha järgi, hea parfüüm heljus õhus.

Veepiiril oli „ulpimas“ ridamisi (pigem küll ridade ridamisi) rohkem või vähem ulmelisi jahte ja “!paate”!”. Eralennuväli. Kõikide endast lugupidavate luksusbrändide esinduspoed, mille akendel poseerivate mannekeenide seljas õilmitsevad rõivad ja komplekti kuuluvate aksessuaaride hinnad on kirjas kirbu-sriftis hiiglaslike numbritega. Lihtne kaunistusteta pikk Hermes`e kleit tagasihoidliku hinnaga 4 500 euri, näiteks. Lisa aksessuaarid ja kingad ning oledki märkamatult 10 000 euri võrra kukrut kergitanud. Minu mõistus ei ole veel nii kaugele arenenud, et selliste asjade omamisest arusaada, aga ega mind keegi punasele vaibale ei kutsu ka onju. Korterite hinnad 2 milli euri – selle eest saad 160 m sisepinda ja teist sama palju terrassi. Saad sõbrad külla kutsuda küll! Ühetoalise korteri hind algab 300 000 eurist. Teadmiseks. Jne…

Cannes´i Kuldse palmioksa tseremoonia hoone seljaga Vahemerre. Kasiino, mille ees staaride posängitamiseks laotuvad punased vaibad ja kuulsate filmistaaride käpajäljed katavad maapinda. Akira Kurosawa. David Lynch. Sharon Stone …

Vaatamata keskkonnale me mingi nipiga ei heitunud kosmosena näivast ilmaelust  ja jätkasime vanalinna sisetänavate hingeeluga tutvumist, kus hinnad silmnähtavalt hingelähedasemaks moondusid ja ma leidsin endale ühelt väljapanekult täpselt MiNu hilbu (harakas krt!). Sinepikollane (mmm, minu värv) pehmest nahaimitatisoonist (vist?) jakk ja juurde sama värvi sall. Mis seal salatit, Saksast ostetud saapad on just sama värvi J Nurr. Ma endiselt tahaksin arvata, et mulle´i meeldi shopata! Mööngem – va reisidel, kodust kaugel.

Kuna meie ainus meeshing (autojuht) oli siin varem käinud, sättis ta end parkimiskoha lähedal restosse aega viitma ja olematu promenaadielu jälgima. Kui me siis nii kolme tunni möödudes naasime, vajusime märgade ent õnnelikeina sinnasamasse ja vajasime söötmist. Avatud köögis askeldas itaallannast hallipäine senjoora ja saalis sõudis ringi meie P-ga juba lähemalt tutvust teinud  prantslasest härra. Abielupaar. Vahvad sellised. Kuna proua tonkas paremini ingleesi, siis lendas ta isiklikult meie soove kuulama ja mõistma ning soovitusi jagama. Hinnad on siinkandis iseenesest mõista soolakad. Seevastu on neil siin geniaalne komme pakkuda kolmekäigulist niiöelda set-menue`d, mille sa saad etteantud valikutest ise kokku panna. Linnasüdames oli hinnatase sellise komplekti eest  alates 28 eurist. Me olime sellest piirkonnast väheke nihkes, no nii 500 meetrit ja meil avanes hea võimalus maksta „vaid“ 20 eurikut.

Minu spetsiifilise küsimuse peale pani perenaine mulle kokku soovitusliku menüü – sooja kitsejuustu bruchettad salatipadjal, pasta köögivilja ja parmesaniga ning siis pandi mind raskeima valiku ette: creme bruleet või panna cota või tiramisu. Viimane, perenaise special. Midagi teha ei olnud, valik oli perenaise rahvusvärvides ent imehea, AUSÕNA! Ma ei ole nii maitsvat kitsekat saanud. Lisaks vajasime muidugi veini (majavein 0,5l karahvin 8 euri) ja kohvi (st nende mõistes automaatselt espressot – 4 eur). Teenindus oli niivõrd südantsoojendav, et tõime autost suure Kalevi šokolaadi kingituseks. Pererehvas vastas heameelega kõikidele meie iseäralikele küsimustele sh kuidas saada postkaardile templit ja leida postkast. Lõpetasime meie visiidi ühispildi ja suurte sõpradena. Arve tasumisel ei taht perenaine kuidagi tippi vastu võtta, aga meid oli rohkem, seega meie sõna jäi peale. Haruldane teenindus võrreldes . ….

Postitasin kaardi tubakapoest ostretud margiga preili K-le ja jumalaga „Kann“ J

Oli seda siis nüüd vaja!!! Teele jäi üks möödapääsmatu tehase outlet ja kellegil tuli idee, et peaks vaatama seda seestpoolt…. Aiaiai. Mai taha sellel teemal lähemalt peatuda, sest väljusin ma sealt muidugi suurima kotiga, millesse nad seal kaupa pakkisid. Ainuke hea asi, et Juuniorile on nüüd asjad olemas, koguses, mida ta oodata ei oska, sest lennu+seljakotireisidel on mu pagas alati limiteeritud ja kingitused väga valitud.

Teel tagasi Nizza suunas avanes päeva kordamineku tähistamiseks ühest hane-ja pardiorganitest tehtud toodete müügile spetsialiseerunud poest soetatud vein, mis osutus üllatavalt heaks, kõik mõmisesid kastes keelt ja olivad päevaga vägadegi rahul. Me oleme täiesti terved naised ja tahtsime seda kõike saada 😀

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Määratlemata, Prantsusmaa, Reis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Kanad rulluvad lõunasse 4. päev.

  1. Arvo ütles:

    Eks ma pea siis selle ilmategemisega ise proovi tegema. Ega ma muidu vist lugu veelgi päikselisemaks saa 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s