Selle aasta esimene päris VAU-effekt on käes. Eile sai tehtud esimene tiir mullu valminud Lennusadamas , mis lõppes Kalamaja Boheemis pokaali veini, mozzarella-bruschettade ja vägadegi maitsva spinatisupiga. Aga mitte sellest viimasest ei tahtnud ma rääkida…
Mulle ei ole tänaseks kohale jõudnud, et Selline Asi on päriselt siinsamas – Tallinnas – kuskil “tagaõuel” püsti panduna, kuhu jõudmiseks tuleb läbida mittemidagi ütlev eikellegimaa. Ulme!? Müts maha idee autori, ekspositsiooni kontseptsiooni loojate ja teostajate ees. Otse töölt läbi kesklinna ummistuva kaose kohale jõudes sattusin sürreaalsuse ja reaalsuse piirimaile, ajuti suu-lahti/loe: mokk-töllakil/ giidi kuulates, endal põlevad silmad sinna-tänna ringi vilamas. Giid oli noor tütarlaps, kes valdas teemat ning jutustas ladusalt ja sisukalt elulistest põnevatest seikadest seoses eksponaatidega. Muhe!
Ma pole teadagi suurem asi füüsik, sestap on mulle võimalik muljet avaldada juba ainuüksi sellega, kui üüratute kuplite (tükki 3) külge kinnitatult ripuvad laest alla kõikvõimalikud purjekad, paadid, vesilennuk… ime, et nad Lembitu´t trossipidi lakke ei kruvinud! Mai saa aru, kuidas see lagi alla´i prantsata.
Tundsin end seal all merepõhja tasandil nagu kirbukaka ja otsustasin, et tuleb tagasi tulla, kui ilmad soojad ja aega rohkem. Või kinno, teatrisse, kontserdile. Selliste projektide nimel olen ma jätkuvalt valmis olema aus maksumaksja.
Mõned asjad on selgemast selgemad:
- siia peaks tõesti jõudma iga eestimaalane, olenemata rahvusest, soost ja vanusest
- siia peaks suunama iga Eestit väisava turisti – tulgu nood siis maad, merd või vettpidi
- isegist kõiki mulle teadmata asjaolusid arvesse võtmata saab siin korraldada midaiganes! No ma kuulaksin siin näiteks ….
