Ma nägin und, sel aastal Ravi tänaval teist korda. See teeb keskmiselt 1 kord kuus. Üldiselt on raudpolt, et unenäod mind ei külasta, kui uneaeg päädib vähemaga, kui min. 8 tundi. Sellest pikemate magamisseansside puhul hakkavad nad läbi raskuste minu ajju teed leidma. Ent eelmisel ööl, kui uneaega oli ca 6 tunnikest, ma elasin läbi ja tundsin füüsiliselt oma unenäo tegevusi, emotsioone, lõhnu ja kaaslast. Erakordselt erksalt mäletan igat nüanssi – kõik oli tõeline. Keski nakitses mu alateadvuse kallal?
Näis, kas täna on filmile järge oodata…
