Head uut aastat, Eesti Vabariik! Mina jään.

Eilne “trussikupäev” piirdus siiski vaid poole päevaga. Reede õhtuks saavutatud zombistunud olek taandus laupäeva keskpäevaks. Eksprompt-pannkoogid lõunaseks hommikusöögiks home-made maasikamoosiga keresse kupatatud, näris hinge ilmatumalt imeline päikesepaisteline vaade aknast ja trussikupäev jäi sinnapaika.

Et viimatisest viie ja poole tunnisest suusklemisest ei olnud jõudnud tekkida suusaallergiat, oli selge, et ma´i saa suuskadele kätt ette pandud. Pigem on sellest liikumisviisist saamas minu armastatumaid sportlikke tegevusi – nauditav igast aspektist. Viie aastaga on minu võimekus lumelaudadel liikuda hüppeliselt kasvanud, mõistagi on arenguruum endiselt tohutu.

Niisiis otsustasin Jõulumäe kuplitele turnima suunduda, sel hooajal esimast korda. Olgu, aus olles oli põhjus proosalisem – ma jätsin oma suusasaabotškad oma tuntud hajameelsuses pealinna – tsiri-piri-pinn, õnneks lahendamatuid olukordi ei ole – Jõulukal on võimalik neid laenutada. Suusahooaeg ei kesta ju igavesti, vaid kuukene ongi jäänud.

Mõeldud-tehtud. Suusarada oli parimas korras, nendest viiest, kuhu sel hooajal olen sattunud ja ideaalse profiiliga, vahelduvalt tõusu ja laskumist. Õnneks oli eile minu saabumiseks tipptund läbi ja rajad mõnusalt inimtühjad. Ajastus ja ilm! Oli karge, alustuseks -5, pärast päikese lahkumist -9. Selge päikesest läbipaistev õhk, teiselpool taevavaipa endast üha enam märkuandev Kuu. Looduspilt oli imeline. Peas arenes mõte…

vapp_ev95a

tummalt seisab merepõhjast tõusnud männimets

mille juurtel lookleb põimub sadu salaradu

metsahaldja ja loomariigi  jäljemustris

laotuses valusalt puhasvalgel lumetekil

kus kõrvad ei kuule hälbivaid hääli

ja silmale jääb silma rahu ainult rahu

kus künkanõlvalt heidet´ uitlev pilk

leiab horisondilt söestunud päiksepooliku

mis võõpab sirelillaks taeva kus õitsele löömas on Kuu

seal viirastub mul Hõbesõrg kes kabjaga lööb minu maad

see ongi see mis teeb mu maa mu riigi

SEE ON MINU EESTI, mille pärast mina jään.

Viimane ring möödus Kuu valguses, mis kord säras jäiselt jäljelt vastu, kord heitis puude vahelt kollase triibuvaiba rajale. Ilus oli olla ja hing laulis. Pikka iga, EV!

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Eesti, Minu mõttelend, Tervis ja heaolu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s