Lapsepõlv tuleb meelde, mis ei kulgenud ainult teleri ees, sest multikaid tuli ainult teatud kellast ja valida oli vaid 2 mustvalget kanalit. Ehkki multikad kordusid ja on siiani pähe kulunud, olid nad ju ägedad (paremaid ei teand tahtagi!): siil udus, ülitark rünt, päkapikk otsib maja, gena ja potsataja, nu pogodi saaga … ja loomulikult kolme sõbra Prostokvašino lugu.
Memories!
de Lescar à la fin des terres, via Compostelle
Feel no evil. Fear no evil.
Tervikliku küla rajamine Nepalis
Meie loeme, Teie loete, kõik loevad
Ideid, inspiratsiooni ja retsepte kogu maailmast
Minimalistic World Cycling Blog - Actor for Social & Environment - Bikepacking
Siit ma nüüd lähen. Aga ma tulen tagasi.
Minu läbielamised treeningute ja võistluste kohta
Just another WordPress.com site
Seiklused RMK matkateel
ehk kogu tõde sellest mis on juhtunud
Just another WordPress.com weblog
Slow food, maheturism, veinielamused, sekka mõni retsept.
Suured kassid, väikesed kassid. Elu hoiukodus.
teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants
söömine on ainus töö, mis toidab
Meie elu Californias ja Hiinas
Enesearengu blogi meestele!
Mitmendal km on joogipunktid ??? lühikesel dist. Ja mida head pakutakse ?
Kirjastusest, kirjastamisest, kirjutamisest, raamatutest
Just another WordPress.com site
No sul oli ikka eriti vägev lapsepõlv – kohe kaks kanalit. Mul oli ainult üks ja sedagi kuidagi pooleks ETV ja KTV-ga. Algul oli mustvalge telekas “Signal”, mille kineskoobi keskele oli tume täpp kärsanud, mis hokimatšide ajal ekraanile kaks litrit tekitas. Meil oli veel selline perelõbustus, et lugesime väravaks ka selle kui too meie oma must täpp väravas ära käis.
Ja siis saabus värviline ajastu “Raduga” valgel, mis selge ilmaga lumesadu näitas ja vihmase ilmaga pildi klaariks lõi. Pärast tuli välja, et vihmaga andis antenn paremini ühendust ja pildikvaliteeti seega talutavaks muutis.
Olid, jah, ajad ja majad, aga mu plika lemmikuteks on onu Fjodor, Matroskin ja Šarik endiselt. Mul kah.
Mul oli tööpäeva lõpp, pikka juttu ei olnd aega kribada, kindel, et ma võiksin oma lapsepõlvest ikka oluliselt värvikama vaiba kududa, kuis ee pragune lühinupuke 😀
Ei kahtle. Olen mõnda triipu näind 🙂