Võidetud ja kaotatud aeg.

Keegi meist ei pääse oma elus vältimatust praktikast – me teed ristuvad tahes või tahtmatult üha uute ja uute ja uute inimestega.

Sa ometi mäletad – siia ilma sündides ei olnud Sul kedagi au tunda ega teada. Ja siis hakkas kaaskondsete ring Su ümber kasvama. Väheste väljavalitutega liigume elu vältel enam-vähem sünkroonselt teatud aja – perekond, lasteaia- ja koolikaaslased, sõbrad. Mõnikord on ühine teekond lühem, mõnikord pikem. Ei ole kellelgi meist ette teada, kuidas me teeharud pikas perspektiivis suunda või tasandeid muudavad, kes teelistest pöörab vasakule või hoopis tagasi ning kes ootab sind ülejärgmisel ristteel.

Kohtumine ristteel

Ahoi, see on elu paratamatu osa, mis ühest küljest välistab rutiini, teisalt … on hingesopis ikka lootus, et liivakastis Sinuga karu pildiga kollase kühvli pärast sõdinud tedretäpilist naabripoissi oleks kunagi tore taaskohata (minuga hiljuti nii just juhtus, aga tal ei olnud enam täppe, olid hoopis mõned kanavarbad silmanurgas, ülla-ülla). Enne, kui on lootusetult hilja. Mõnda inimest sealt kaugest minevikust ei ole enam meiega, nendega jääb üle trehvata maailmalõpus, kus on kohvik…

Oma teekaaslastele pühendame oma aega meie lühikesest elust. Kas kasutame seda hästi: ausalt, heade mõtetega ja südamesoovil või siis mitte? Sõltub eksju. Samas keegi ei saa Sind sundida lävima nendega, kellega miski ei suju või ei tundu õige. Enamasti ei ole me käeraudadega aheldatud ega surmahirmus. Vaata endale otsa – me oleme oma valikutes vägagi vabad, kui vaid laseme endil mõista, kellega koos end turvaliselt tunneme.

MEIE aega – minu ja Sinu, seda on alati nii kuratlikult vähe, sestap julge olla valiv. Suhtle nendega, kes on väärt SINU aega ja unusta need teised, küllap neil on kusagil keegi, kellega on omad jutud ja teed minna. Mitte midagi ei saa juhtuda, kui Sa neile teistele enda elu väärtuslikumat osa – Sinu aega ja häid emotsioone – ei kaota. Ja ära pea viha nende peale, kes oma aega Sinuga ei soovi jagada.

Elagem OMA elu, sõbrad!

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Lihtne nagu liblika lend, Minu mõttelend. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s