Ei olnud mu silmad eelneva 17 rohkem või vähem intensiivsema spordiaasta jooksul Raeküla metsas kehakultuuri harrastades kogenud midagi sellist nagu selle suusahooaja esimesel katsel.

Esiteks kepsutas mu nina eest üle suusaraja üks kitslane. Mõni aeg edasi – kõige pikemat sirget alustades -märkasin eespool rajal kedagi. Hmm – kass, koer, rebane? EI! Jänish, mis jänish! tulin sellele, kui ta oma pepsi maha pani ja profiiliga minu poole rajale mõtlema jäi. Suusklesin tema poole, tasasemalt … jänish lükkas tagajalad sirgeks ja kalpsas veidi edasi. Ikka mööda korralikult sissesõidetud suusajälge. Nii me seal seda ca kolmesaja-meetrist sirget üheskoos mõõtsime, kuni rada tegi pöörde ja jänish otsustas oma teed otse jätkata.

Mul oli lõbu laialt, samal ajal tiksus kõrvakuularitest raadiojaama poolt hästi ajastatud Termika Juulikuus lumi on maas. Muidugi. Kindlasti. Järgmine taustakas Queenilt, Living on my own. No absoluutselt, pole kahtlustki, nii jänish kui mina.

See, kas esimesel suusatretil oli mõistlik 15 km ettevõtta, selgub homme. Tunne oli ja on igatahes suurepärane. Nii suurepärane, et mul tuli täiesti loll mõte pähe seal rajal mõnuledes: Tartu maraton on liiga lihtne, ei ole enam väljakutse, kui võtaks nüüd Vasaloppeti ette, ah?! 90 km 3. märtsil. Tahtsin kodus maha istuda ja endaga ühe tõsisemat sorti jutuajamise mahapidada. Ent see jääb ära.

03.märtsil toimuv Vasaloppeti ultramaraton 90 km max lubatud osavõtjate arv on 15 800 osalejat. Ja need osalejad on neil olemas. Registreerimine oli lukus juba 5.oktoobril 2012!!! Kõik, unusta ära, naiivitar -hakka mõtlema aastale 2014 või hoopis … ära ennast nii kotkaks ka mõtle.