Ära unusta oma soove pööningule või tagataskusse, lase neil elada oma elu.

Täna ma tähistan. Tähistan seda, et lõpule saab minu pidev traageldamine kodulinna ja kilulinna vahel, ma leidsin endale viimasesse teise kodu. Uskumatu, aga see on nagu minu jaoks loodud – väga vaikne tänav otse kesklinnas, kus toaseinas seisab bullerjan, millel on suurepärane kütmisega kaasnev võimalus keeta piparmünditeed, mis omakorda harmoneerub toa pastelse roheoliivi toonidega. Akna all troonib elumugav tugitool, kus vaatega elavale tulele saavad mööduma minu pimedad õhtud pealinnas. Mõne hea filmi või köitva raamatuga. Nii tähtis on endaga kaasas kanda soovi ja seda endale ikka meelde tuletada. Ja elu pakub sulle ise lahenduse, pingutamata!

See on väärt üht argentiinlast koos mitme hea juustuga, isegi kui mul veinipokaal veel puudu! Suurimad tänud “süüdlasele” FB-le, O-le ning ometigi asjaosalisele K-le – teid tervitan.