Kui köögis käriseb.

Olgu see siis riistakäristys, poronkäristys või hirvikäristys – valmistusviis ei erine – tuba on ühtviisi erilist lõhna maast laeni täis. Isegi, kui kubu appi paluda.

Esimest korda sain ma käristysega (mitte karistusega onju) tuttavaks üheksakümnendate lõpus ühes imeilusas mõisarestoranis Soomes. Sellest ma suurt maitseelamust ei mäleta, aastad teevad oma töö, vaid pildimaterjal tõendab toimunud akti.

Rohkem jäi tollest korrast meelde see, kuidas me üritasime -10C kraadiga kanuutama minna, olles eelmisel õhtul suitsusauna ja jõe vahet paterdanud, nii, et jalatallad jäid naks ja naks maa külge kinni. No see kanuutamine päädis sellega, et 10-15 m oli vaba vett ja edasi oleks võinud täiesti ohutult uiskudel tritsutella. Mõlaga jääpurustamises ei ole eestlased minu teada veel maailmameistrid olnud ja seega meie katsed kõigest jõust jõgi vallutada, ei osutunud eriti eduliseks tegevuseks ja nii pidime kuivale maale tagasi pöörduma, et külma kaitseks lõkke ääres üks väike Jäger manustada. Õnneks olen ma oma elus piisavalt palju kanuus ja süstas vett kaevanud, et seda korda mitte taganutta.

Teine kord sai samuti põhjanaabrite juures käristatud, sedapuhku koos üksikasjaliku valmistamisõpetusega eesti soost koka dirigeerimisel. Ja siis sai antud kuradile näpp, kui mitte mitu.

Naastes tõin kaasa mõned sügavkülmutatud pakid “tundmatu looma nahaga” ja eelmised jõulud oli meie pere jõuluroaks korralik riistakäristys.

Nüüdseks olen avastanud (kus siis veel, kui mitte sommidele kuuluvast Prisma ketist), et neid karbikesi on saadaval ka siinpool Soome lahte. Ja et meie perele maitseb, sai kokkamine pühapäeval jälle ettevõetud.

Väga lihtne valmistada ja maitsev veel pealekauba: paned pannile südamest võid, sulavõile lisad külmunud põdraliha õhk-õhukesed viilud (need on sinu tarvis juba karpi valmis pakitud vajalikus viimistlusastmes).Hautad nüüd vedeliku välja ning lisad siis musta pipart, soola ja küüslauku. Seejärel võtad tumeda tummise õlle ja valad selle lihale seltsiks. 300g + 0,5l õllekesest saab piisavalt kastet. Mina õlut ei joo, aga sina võid soovi korral teise pudeli kokkamise kõrval kenasti ära libistada.

Nüüd tulebki see lõhnade koht, mil  sa hautad seda liha pool tunnikest. Ma ei soovita väga spetsiifilise maitsega õlut kasutada. Kuna ma pole suurem asi õllespets, siis ma kord läksin sellega alt. Ja lõhnabuketi intensiivsus teadagi on samuti tingitud igasugu maitsenüanssidest.

Samal ajal käristyse poputamisega pead sa valmistama korraliku kartulipudru, sellise sibula ja võiga rikastatud pudru. Ma heameelega lisan sinna külmutatud spinatit ja riivitud porgandit, aga sel juhul ma muidugi söön meie peres üksi. Seda putru ma mõtlen.

Ja sul peab tingimata olema kodus jõhvikamoosi (pohl sobib ka äärmisel juhul) ning mõnusalt krõmpsuvaid, kuid mitte äädikaga tapetud kornišone.

Kogu selle asja juures on ehk kõige keerulisem lüli  … käristyse hankimine.

Hyvää ruokahalua!

Advertisements

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Hobid, Reis, Toit ja jook. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s