Ma olen nüüd piisavalt pikalt siit kaarega mööda jalutanud, plaaniväliselt küll. Töö tappis vaimu ja sõnadel ei olnud valmidust vormuda kirjeiks, mida jagada. Ja siis tundus taas reele astumine nii ebaoluline.

Möödunud aasta on tagasivaateta ja uue sihidki maha märkimata. Aga olgem mureta, minu peas on kõik enam-vähem endises korras ja kui ma ka lähimad 3 kuud tööl ellu jään, siis olen … taas kord ellu jäänud.

Ja selle aasta isiklikud tegemised on juba täie hooga töös: esimene rutiinist kõrvalehüpe sooritatud, esimene füüsiline ja vaimne eneseteostus maratoni rajal eluga läbitud, kohe saab kodu täiuslikumaks.

Põrgusse need raskused, mis mu teele on veeretatud – olen ma neist enne hoolinud või väljateinud.  Kõik on lihtne, kui keeruline lihtsaks mõelda!  I´m back, for sure!