Pedaalin nagu jaksan.

Märkamatult on kätte jõudmas nüüd juba traditsiooniline (kolm ju ikka juba on kergelt traditsioon?) aasta 2. jalgrattale pühendatud pühapäev.

Alguse sai kõik sellest, et minu tubli ja sportlik ekskolleeg Kristel pani mind kolme ja poole aasta eest fakti ette, et tuleb minna. Tartusse rattarallile, ja sügisel tuli sama jutuga – sedapuhku rattamaratonile. Edasi ei ole utsitamist vaja läinud, sõrm oli antud, käsi läind. Ees ootab minu jaoks 10. Tartu maratonide sarja üritus. Olgu vormis või vormitult, tuleb jälle minna. Ehkki ettevalmistus koosneb ca 60-st velol läbitud siledast ja laugest asfaldikilomeetrist viimase kolme kuu jooksul, ei karda Petja hunti [loe Otepää-Elva vahelisi tõuse maastikul ja mudasood madalamates kohtades].

Homme ümisen ma seda lugu:

Ja kui sellest ei piisa, siis toimub enese sugessioon:

you-can-do-it-you-can-do-it-……… ups-i-did-it-again!

Advertisements

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Hobid, Meelelahutus, Tervis ja heaolu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s