Enamasti ma ärkan pühapäeviti nii 11 paiku. Mitte täna, kui ma teadmata põhjusel ärkasin kell 6. Põhjuseta.
Sel ajal majaelanikud veel magavad ja et õues oli vahelduvvihmasus (ära loe: vihmauss :)), võtsin kätte raamatu, mis kord loetud, kuid oli teistkordse lugemise ootel üha ja üha raamatukogus pikendamist vajanud ning loetud see ongi. Esimesel korral neelasin raamatukese “Lend papagoi nokal” ilma autori poolt taustaks soovitatud muusikapaladeta. Seekord võtsin aega ja lõin meeleolu hispaania-keelse taustaga ning tegin märkmeid…. Tänane päev on selliseks lugemiseks suurepärane, õue ei kisu ja aeg ei kiirusta tagant.
Ja läkski mõte rändama kindlasti selle aasta metsikumale seiklusele Colombias, mis oktoobris teoks saab: rulluvate lainetega mürksoolane ookean, temperamentne ladina-ameerika muusika, uskumatud salsa-tantsijad, igal tänavanurgal müüdavad empanadad, mesimagusad lõhkemiseni küpsed mangod, lopsakad vihmametsad, hingetuks tegevad vaated Andide serpentiidel… Eestimaa suvi saab peagi ajalooks, on aeg hakata aastaseiklust ettevalmistama.
Aitäh Ave, Sinu pakutud muusikavalik …. viib kohale.
