Pea kohal on esimesed tähed. Üks neist venitas hetkelise triibu taevasse ja “langes”. Loodus on suurest soojast sassis, augusti tähesadudeni on veel mitmed nädalad minna. Pole ime, et sellistel temperatuuridel viljapõllud on võtnud kätte kolletumisprotsessi ja rapsi all olevad hektarid on oma kollasusega selleks korraks ühele poole saanud. Heinamaadel askeldavad suureks kasvanud kured mitmekümne-pealiste kampadena.
Minu ees avaneval horisondil on alles Maa kumeruse taha rännanud päikese helendus, mille taustal mõned põnevad pilveloomad. Vasakul silmapiiril toimetab tummas taevas juba pikemat aega põuavälk, selged välgunooled vaheldumas kummituslike kogu-pilv-valge hetkedega.
Kõike seda ilustavad minu ümber sirisevad ritsikad… orkester, kes ei ole näidanud ühtegi väsimusemärki.
Hooman augustit. Peagi tuleb hakata leppima mõttega, et suveaeg on lenneldes minemas ajalukku koos oma toredustega ja meenutamist väärivaga. Soovin, et saaksime veel oma peas asuvat mälukaarti rikastada paljude värvikate seikadega suvest 2011.
Meelespea: naudi, mida ettevõtad; kõikjale ei jõua ega peagi; tee ja ole, mida ja kuidas enda jaoks oluliseks pead. Millal siis veel elada hetkes, kui …
