Aastapäev.

Ongi läbi. Täpselt aasta sellest päevast, kui ma olen elanud telerivaba elu. Ilma teleuudiste, spordiülekannete, reaaliti-saagade, superstaaride ja tähetantsijateta, ilma ka valmimisdebattidest ja pealnägijatest.

Istun oma lillelisel terrassil, öise vihma järgselt märjal, kuid varahommikusest värskuset pakataval, näpus lemmik kohvikruus (ausõna, kujul ja värvil on tähtsus) ja on mõnus. Ei ole tunnet, et olen selle teistmoodi elatud aasta tõttu vaesem.

Selle aja sisse on mahtunud mu ellu elu-ehedat oh-millist mehhiko seepi, minu enda metsikuid loodusfilme, põnevust, seiklust ja kultuuri, operatiivseid netiuudiseid ja live-ülekandeid spordiportaalidest. Mida mul on vaja teada, seda ma tean, sest mul on võimalus valida. Selle asemel, et tarbida kokkusegatud uudistekokteile, mis peavad katma kõikide huvigruppide vajadused või reitingu nimel rabelevate kanalite vahelist üksteise võidu sodi näitamist.

Mitte vähimatki pole mul sellest, kuidas keegi tantsis või laulis, veelgi vähem, kes langes konkurentsist ebaõiglaselt või kel oli kenam kleit. Meelelahutus milleks? Et inimestel oleks, millest rääkida ja et elus oleks värvi? Hmmm. Tundub kuidagi … tühine?

Ma saan kodust lahkuda vabalt valitud ajal, sõltumata sellest, et kolmapäeval kell 8 peaksin ma kodus olema, sest pealtnäeb. Aeg-ajalt kuulen siit-sealt, et sel ajal ma ei saa tulla, see või teine saade on. No ja siis…. mis juhtub, kui sul see nägemata jääb. Mitte midagi. Aga proovi järgi.

Kui mitmeid kordi tuli mul selle aasta jooksul inimestele öelda: ma ei tea, millest sa räägid (ja ikka samadele inimestele, see tundub nii loomulik, et kõik justkui on telepurgi-juttudega kursis). See juhtus ikka siis, kui keegi tuli õhinaga hiljuti telekas nähtut kommenteerima. Viimati kõlanust on meeles nimed Rosanna ja Teele. Neile olevat kõvasti liiga tehtud. Halloo – see on show, kus lauluoskus ei ole peamine. Sama lugu on ju ka Eurovisiooniga. Loevad muud sajad pisisasjad, aga miks me sellest küll nii põlema läheme?

See pole ju minu või sinu elu!

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Minu mõttelend. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s