Viimane õhtu.

Sel aastal. Millega ma seda sisustan – nagu ikka esmaspäeviti, istun kodust kaugel oma väikeses töötoas, üksinda. Naabermaja punase kivikatuse kohal trooniva valge korstna serval uurib ümbrust üksik kajakas. Ma oleksin heameelega tema asemel, sest tal on vaade. Tal on päike, mis üle katuseharja minuni enam ei küündi, on õhku ja aega oma asjatoimetusteks.  Ma pole teda varem siin kõõlumas märganud. Võib-olla pole ma lihtsalt … märganud.

Nii nagu ma ei märka, kuidas aeg kulgeb arusaamatult tõtlikul sammul, justkui oleks ta kuhugile hiljaks jäämas. Kohe on jaanid ja seejärel jõulud, jälle jaanid ja jõulud…. Kajakas on endiselt korstna otsas, nautimas vaadet. Ja mina olen tööl, kadestades … kajakat! Homme, homme  algab kõik otsast… uued soovid ja sihid, milleni jõuda ja jaksata.

Kajakas otsustas istuda, ajal pole tema jaoks tähendust ega  mõõdet. Selline … lihtsa elu kajakas.

About The Driimer

Harilikult küsitakse nii: nimeta 3 asja, mis sa võtaksid kaasa üksikule saarele. Miks ma peaksin minema üksikule saarele... Ma nimetan 3 asja, mille ma maailmast üksikule saarele eraldaksin, minuta - kõikvõimalikud relvad, raha, religiooni - maailmast saaks üks äraütlemata ilus paik elamiseks, ilma, et ma peaksin maailma eest sinna saarele pagema.
Rubriigid: Minu mõttelend. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s