... kui vähe on õnneks vaja!?

Tavapäraselt külastavad sellistel teemadel mõtted meie peakesi jõulude ajal. Või siis, kui oleme kuulnud, kui halvasti on mõnel kaaskondsel läinud, olgu siis ametialaselt või isikliku elu keerdkäikudes – tervis, pere … . Heal juhul teeme järelduse, et meil läheb ikka pagana hästi võrreldes ühe või teisega! Aga juba homme oleme selle unustanud ja oleme tagasi mustas masenduses.

Minu soe soovitus – mõelgem, et meil läheb kogu aeg hästi, just siin ja praegu! Lapake netis või käige ära kohapeal – Aasia slummides tänavatel magavate/elavate inimhulkade või Aafrikas päevast päeva nälga surevate laste kõrval elame me kõik maapealses paradiisis [vaatamata sitale ilmale või rahvast üha kaugenevale valitsusele].

Mina küll elan. Ja ma olen ÕNNELIK! Iga päev! Peatselt mööduv sügis on olnud Võrratu … terve aasta on olnud täis oodatud ja ootamatuid pöördeid ning viraaže, üks peadpööritavam, kui teine. Ma elan!