Sellest on nüüd juba pea 2 nädalat möödas, kui Kanakari haaras riistad pihku ja lendas Kastna taha Jürkale appi.
Tõele au andes, sekkus seltskonda ka mõni kukk, kes end varavalges tööriietesse oli pakkinud.
Ei pea magama laupäeva hommikuti, ei pea! Kanad tõusevad ju traditsioone austades ikka koos Koiduga!
Pakid panime vööri ja teele!
Värske õhk ja mere lähedus mõjusid joovastavalt … Siiski siiski, tööd jagus ja see fakt aitas kanadel jalad maas hoida, vähemasti kuniks tööd rohkem nende koibadele kui nokkadele jagus.
Kui siis kopamees lõplikult juhtohjad enda kätte oli haaranud, oli kätte jõudnud aeg bändi loomisele tähelepanu pöörata. Ma olen alati arvanud, et me oleme parajalt segaselt pöörane seltskond, aga ma ikka veel üllatun!
Talguliste saunaõhtu Vangol ei võinud lõppeda ilma tünnita. Jõudsime Naba ja Manniga (need tugevamad) kell 3 seekord ka tünnisauna. Vaatamata sellele, et maa me jalge alla oli jääh-tunud… vesi oli siiski veits soojem 😀
Oli tore-tore-tore, nagu alati! Ning ma hüppasin pea ees tundmatus kohas vette … hmm…