…. ma ei saa sinust aru. Mis mõttes sa ronid mulle külje alla, kui ma koorin kartulit ja nillid mu käst ühel ja teisel viisil tükikest toorest kartulit! Ja kui ma siis asun keedetud peeti riivima, oled sa jälle kohal ega rahuldu ilma suutäieta.

Sellest ma enam ei räägigi, et sa mu võileivalt küsid kõik tomatid ja paprikad, nendest oled sa ammu sõltuvuses. Mine liitu mõne vegetaarlaste sektiga.

Ahahh, see mõte sulle ei meeldi! Sa ei saaks ju enam mulle läbi akna põldhiiri tuppa esialgu mängimiseks ja siis kui neil eluraas väljas, neist vähem või rohkem pintslisse pista. Ka ei oleks sel juhul enam sünnis hiilida lindude ligi ja neidki oma väikese lõvilõua abil mu vaibale tuua.

Kurat, otsusta juba ära, kuhu sa kaldud, ole mees ja tule kapist välja!